Maikuus toimusid meil metsateemalised õppepäevad -- 1.-3. klassi õpilased käisid lisaks koolis õpitule-kuuldule teadmisi saamas  Sagadi looduskoolis ning 4.-6. klassi õpilased jällegi õppisid kahel päeval Oandu looduskeskuses.
Oandul tutvusime esimesel päeval viie erineva metsatüübiga ja koostasime rühmatööna iga metsatüübi kohta välimääraja.

Kevadel, 3. mail käisime 5.-6. klassiga Pärlijõe ääres koos retkejuhi Rauno Masinguga.

Mulle meeldis mööda puu tüve ronida, vaikselt jõe kaldal istuda ja vee vulinat kuulata... sain teada, mis kalad jões elavad (silm, jõeforell) ja millised puud jõe kallastel kasvavad ja mida koprad söövad."

Georg

 

"Ma sain teada, et ebapärlikarp elab ainult seal jões ja mis  tema elu seal ohustavad. sain lähemalt teada, mis metsatüübid on olemas ja mis puud seal kasvavad, samuti kuidas inimesed vanasti jõe äärt korras hoidsid."

Loona

 

"Ma sain teada, et varsti võib-olla polegi enam pärlikarpe Pärlijões."

Grete

 

 

"Sain teada, et koprad võivad olla jõeforellide vaenlased."

Egert

 

"Sain teada, et ebapärlikarp on üks vanimaid liike Eesti looduses."

Ethel

 

"Tore oli ka lõkke ääres istuda!"

Anita, Johanna

 

 

 

Alljärgnevalt on koostatud väike läbilõige õpilaste kirjalike meenutuste põhjal eelmise sügise Hara soos käigust.
"Mulle meeldis see, et me saime läbi märja koha minna, rabas vabalt ringi kõndida (väljaspool laudteed), rabavett juua, Majakivi otsa ronida. Mulle meenub see, et laudtee oli väga katki. me õppisime ja nägime soo erinevaid tüüpe (arenguastmeid).  Neli aastat tagasi oli laudtee veel terve ja vaatetorni otsa võis veel ronida. Nüüd me sinna enam minna ei tohtinud. Me saime teada ka, et sookail polegi väikeses koguses mürgine."
Loona

"Mulle meeldis väga värskes õhus matkata, samblas istuda ja linde kuulata. Kuid kõik räägitu ei püsi mul meeles. Vahva oli filmida ja pilte teha ning kivi otsa ronida. rabas nägin ka neid taimi, mida muidu koolitundides õppinud oleme."
Grete

"Mulle jäi meelde Majakivi, katkine laudtee üle soo... Ma oleksin tahtnud rohkem rabas olla. Mulle meeldis elu kivil . Varem ma ei teadnud, et ka kivi peal võib elu olla (taimed kasvada)."
Anna

Meie postitustes on küll palju ajalisi vongerdusi, kuid lõpuks saavad üles laaditud kõik meie KIK-i projekti tegevused kui ka meie muud Lahemaaga seotud tegevused.

Kõik meie rühmatööd panime visuaalsete kokkuvõtetena üles kooli söökla suurele seinale, kuhu said maalitud Lahemaa kontuurid. Kõigepealt kajastas kaart seda, kus elavad meie kooli õpilased. Edasi lisandusid juba loodusobjektid ja kultuurilised vaatamisväärsused.

Ühel talvise veebruarikuu päeval käisime Loobu jõe ääres talvist loodust vaatlemas.

II õppeveerandi algul käisime Palmses, Lahemaa rahvuspargi keskuses, kus toimusid kaks õppepäeva 1.-3. klassi ja 4.-6. klassi õpilastele. Väiksematele tutvustati, milleks on vajalik looduskaiste ning milliseid looduslikke ja kultuurilisi objekte jm Lahemaal kaitstakse. Vanemad õpilased said teadmisi nii Lahemaa rahvuspargi ajaloost kui ka elurikkuse kohta Lahemaal, millest sõltub bioloogiline mitmekesisus, kuidas on näiteks Soome lahes elavad liigid omavahel seotud ning kuidas võib inimene mõjutada kogu seda tasakaalu looduses.

 

2016 sügisest veel -- Enne tõsiselt töiseid rühmatöid uurisime veel koos Edgar Valteri joonistatud aastakümnete tagust Lahemaa kaarti ja panime paika, kes milliseid rühmatöid tegema hakkavad.

Õpetaja Elna tutvustas Lahemaa suuri rändrahne ja kivikülvisid.